laululaps

Eelmine suvi nägin ma tänaval ühte tuttavat, kes mind lapsega nähes soovitas minna kukupai tundi laulma. Just nii väga reklaamina see tunduski, et minge, minge, seal on nii mõnus....
Kui siis talvel Ketlin juba aastane oli, mainis keegi jälle kuskil, et tema hakkab nüüd kukupai tundi minema ja loomulikult mina, kes ei saa kuidagi jätta oma last kuskil ringis väntsutamata, läksin ka kaasa.

Nüüd me oleme käinud kukupai tunnis natuke üle kahe kuu ja see on meie lemmikring. Lemmikring ei ole see mitte ainult tunni ajal, vaid peaaegu kogu Ketlini ärkvel oleku aja, kui ta avastab, et keegi võiks temaga tegeleda.
Siis me peame lõputult tataa ja titii laulu laulma. Laul ise on lihtne - kaks rida, aga seda tuleb lõputult korrata, sest nii kui pausi teed, ütleb tema nõudliku häälega tataaa või siis tititi....

Teine laul, mida vahelduseks ka laulda võib on kissele laul (ehk siis kitseke). See on umbes sama pikk, aga selle laulu ajal saab tema omale "sarved" pähe panna ja ennast muusika taktsi kõigutada.

Kui me ei laula, siis me harjutame pausi (nii nagu kukupai tunnis öeldakse) selleks marsib Ketlin uhke näoga mööda tuba ja keegi peab lugema üks-kaks-üks-kaks. Siis kui Ketlin seisma jääb ja omale sõrme ninna topib tuleb öelda paus ja tema laiutab käsi. ja läheb jälle üks-kaks-üks-kaks..... jne.

Ja kui me seda kõike ei tee, siis "me" laulame lastekaraoket. Seda saab teha internetist ja plaadi pealt. Mõlemad variandid sobivad Ketlinile väga hästi. Eelmine nädal sai siis sõbrannadele ka karaoket näidatud. Emad laulsid ja lapsed nautisid ;)