kuidas on olla rase

mitte nii põnev, kui esimene kord :))) Ma mäletan veel piisavalt hästi, mis tunne oli ja ei ole siin mingit üllatust.
Loomulikult on mul jälle uni ja kohutav söögiisu :). Kuigi ma enne rasedust lubasin endale, et mis see siis väheke söömist piirata ära ei ole. Lihtsalt ei söö ja kõik. Nüüd tuleb aga väga tuttavalt meelde, et nii kui ei söö, hakkab kohe paha. Ja seda, kui paha hakkab, ma ka nagu katsetada ei taha.... nii ma siis alustan jälle rõõmsalt kilode kogumist. Loota ju võib, et pärast läheb jälle sama libedalt, kui eelmine kord :)

Söömise kohta on nüüd ausalt ära räägitud, nii et ilusat peenikest väikese kõhuga rasedat minust vist ei saagi kunagi :)

Unega on küll nats raskem. Ma tahan nimelt siis magada, kui Ketlin ei taha! Ükspäev ta pidi (mida ta küll tegi suurima he meelega) vaatama tund aega teletupse, kuna mul on niiiiiiiiii uni peal :)
Enamasti ma ikka püüan magada siis kui temagi, aga seda jälle kodutööde arvelt ....

See on muidugi hea, et Ketlin öösiti nüüd ise oma voodisse tudule läheb, aga eks näis mis edasi saab.
Ja oi kuidas mulle meeldib öösiti vetsus käia :))).... õnneks ma tean ka seda, et vahepeal läheb see üle ja tuleb lõpus tagasi... aga samas täna hommikul kell 5 oli täitsa ok minna... väljas oli valge ja linnud laulsid. Kuigi mul vets ei ole õues ;)

PS: kuna mul siis oli uni, kui mune värvima pidi, siis meie pere lauda kaunistas ainult üks Marje käest kingiks saadud muna :)