kuidas Kalle süüa teeb

See tuleb nüüd nii nagu kooli kirjandis, et kiri ette antud teemal :)... aga mis siis ;)

Kui ma Kallega tuttavaks sain, elas tema koos ühe kursavennaga. Kursavend oli väga kasulik korterikaaslane, sest talle meeldis süüa teha. Täpselt sama palju, kui Kallele süüa ja koos moodustasid nad hea terviku. Kui mina vaikselt kursavenna asemele hakkasin asuma, tuli välja, et Kalle ei tee üldse süüa. Kohe üldse mitte! Nagu leevikese isagi. Aga noh, nad käisid ühes koolis ja äkki seal õpetati, et mehed peavad olema ainult tänulikud sööjad :)....samas kursavend käis ka, aga see selleks.

Asi oli aga hoopis selles, et mina ka ei osanud süüa teha, aga mis naine see on, kes süüa ei tee (ei tea kas seda õpetati ka nende koolis). Ega tegeltikult asi nii hullu ei olnud, ma oskasin teha kooke ja pitsat ja kartulisalatit. Aga kaua sa nii ikka välja vead. Mees tahab ju tavalist sööki, sest alati kui ma küsisin, et mis su lemmiksöök on, sain ma vastuse, et kartul ja soust ja vanaema tehtud kotleitd ja hakkaliha kaste jne.
Kartuleid koorisin ma sama kaua kui Leevikese isa, aga õnneks keegi mind ei katkestanud ja nüüd ma olen omaarust juba täitsa osav :)))

Aga Kalle.

Ükskord ammu tahtis ta väga söögitegemist proovida.... kõndis uhke näoga kööki ja ütles, et ma teen sulle hommikusöögi.... Mina kuulsin siis köögist pottide-pannide kolinat.... ja.....oligi kõik..... natuke aega hiljem tuli Kalle toauksele ja ütles - me lähme sõõrikukohvikusse.

Teine katse süüa teha oli palju edukam. Ta valis kokaraamatust ühe tervisliku retsepti, käisime poes komponente ostmas ja Kalle tegi kõik täpselt nii nagu kirjas oli. Pärast süües küsis koguaeg, et onjuu hea, onjuu mul on hästi välja tulnud.
See oli paar aastat tagasi ja rohkem pole seda juhtunud :)

Kolmas lugu on selline, et ükskord süües mõtles ta, et igal mehel, isegi sellisel, kes tavaliselt (jälgige sõna) süüa ei tee, peaks olema üks kindel söök, mida ta siiski teeb. Selline kindla peale minek, millega siis laineid lüüa ;)

Siiamaani on see ainult jutuks jäänud, aga nii kaua, kui ta kõik minu tehtud söögid suure isuga ära sööb, ei ole mul söögitegemise vastu midagi.... saan harjutada tänuliku "kliendiga" :))))