uued lapsed

Kui Ketlin 1-kuuseks sai vedasin ma ta võimlema. Las harjutab ;) Mulle meeldis, Ketlinile tavaliselt ka ja nii me siis möllasime kuni vilistlasteni välja.

Nüüd ei ole meil aga muud teha, kui vilistlaste kokkutulekuid. Ikka aegajalt püüame kogu kamba kokku saada ja kuskile mängutuppa mängima minna.
Nii me siis käisime ka eelmine nädal möllamas. Vaatasime kõik lapsed ja uued kasvavad kõhud üle ja pläkutasime lõputult.

Ja millised mürakarud on vahepeal neist kasvanud. Alles see oli kui kõik lapsed, nigu nukud, ühele pildile ilusti ritta sai laduda. Nüüd.... sellest võib ainult unistada. Juba ühte ruumi kõiki korraga oli raske saada. Ja käsu peale istus ainult Ketlin pärast lühikest kuid häälekat protesti. Kusjuures mitte kiituseks, vaid minu üllatuseks :)
Väike Viivian, kes ema sõnul õige emmekas on ja emast sammugi kaugemale ei taha minna, tormas mööda mängumaja ringi. Krätsu oli loomulikult pidevalt kuskil millegi otsas.... kusjuures on temagi rahulikult ema süles istunud, ise olen näinud. Kristofer ainult naeratab ja mässab tavaliselt üksi ringi, aga ta on ka suur poiss. Meriliis on aga kõige suurem ja targem, tema oskab juba kahe sõnalisi lauseid öelda.
Margared oli nagu ikka, jälgib kõiki distantsilt ja niisama torkima ei lähe. Tristan jälle vana tüdrukute võrgutaja, mitme tüdruku süda juba murtud, asus jälle köögipoolele ;) teadagi miks....
ja Ketlin lasi liumäest alla.... mõlemalt poolt ja mõlemat pidi, aga jalad ikka ees.

Mulle see meeldib, et ilusti alla lasta oskab, siis ma ei pea teda seal koguaeg turvama :))))..... aga ärasõnada ei tohi ;)