kuidas Ketlin ja Margared ükskord ammu sööma õppisid

Kõige pealt nad ei oska ju üldse süüa, siis nad ei taha süüa ja siis kui neile ükskord hakkab söömine meeldima, siis neil on vaja kindlasti süüa just siis kui teine sööb ja just seda mida teine sööb. Nii neil kombeks koos sõbrannaga söömist harjutada ja näha on, et nad võtsid seda väga tõsiselt.



Nüüd käib see söömine nii ja naa, on paremaid ja halvemaid päevi. Mõni päev süüakse enda kasvõi lõhki ja teine päev ei taheta eriti midagi. See söök, mis täna oli lemmik ei tarvitse homme enam üldse maitseda. Aga sõbranna söök tundub ikkagi ahvatlev. Isegi siis kui Ketlin mitte kunagi enne pole olnud nõus sellist asja sööma, on ta alati nõus pool sõbranna einest nahka pistma.