kuidas .... kassi...... ! .....!!!!
Need on need sõnad, mida lapsed kõva häälega öelda ei tohi!
Ma hakkan nüüd otsast peale. Meie naabril oli 1 kass. Ühel päeval oli naabril 6 kassi. Ma pikalt ei seletaks, kuidas see nii juhtus, aga naabril vist ei jätkunud aega nende toitmiseks ja meie aias oli nagunii päike palju soojem. Nii need 6 kassi meie terassile kolisidki. Oi kui armas... oi kui armas.... sai paari päevaga läbi, sest minema nad ei läinud, vaid kräunusid aknad taga. Mina muidugi olin nii hoolitsev, et andsin neile süüa ja seda enam nad kräunusid.
Siiski arvasin ma, et need kassid võiksid ikkagi naabri juures elada, aga naaber ütles, ega nemadki nii palju neid ei taha.... ja ma kutsusin varjupaiga. Varjupaik sai enamus kätte, aga ema jäi alles....
Ja loomulikult olid oi kui armas... oi kui armas... oma kolme uue pojaga varsti jälle meie akna taga. Mingil hetkel kadusid pooled ise ära ja alles jäid 2.
Kuna Ketlinile meeldis läbi klaasi kiissseee vaatamas käia, siis las nad olid.
Kuni!!!!!!!!!!!!!!!!
Tuleme meie siis üks õhtu koju ja toas selline kassikuse hais, et hakkab tapma. No ei saa aru, kust see tuleb. Vanker...äkki? Panime selle siis ühte tuppa kinni.... Viimased jalanõud teise tuppa kinni.... tuulutasime toa ära ja läksime magama.
Et hommikul vaatame, kelle süü on.
Hommikul tuli välja, et ei olnud kellegi süü ja haisu ka enam ei olnud.
Ja eile õhtul... oleme meie Ketliniga ilusti kahekesi kodus, kui äkki hakkab jälle kuskilt kassikuse haisu tulema. No ei saa aru kust....Kust?????
Igathes need naabrikassid peavad nüüd küll oma koju tagasi kolima!
Isegi siis kui nad sellised on :)))
posted by krista at 3:33 PM
2 Comments:
Mulle ka muidu kassid meeldivad, aga ainult nii kaua kuni nad ülbeks ei lähe ja näiteks mu auto peale ei kuse. Ükskord nirises see haisev vedelik kapoti pealt mootori vahele ja pärast nädal aega haises kui autoga sõitsin. Ja oma küüntega oskavad nad autovärvi ka maha kriipida... mitte et ma mingi autopede oleks...ma lihtsalt elasin kunagi Kadriorus, kus meil hoovi peal oli umbes 10 kassi ja siis kui ma auto hoovi parkisin ja tuppa läksin, siis võisin kohe aknast imetleda kassikollektsiooni minu veel sooja auto kapoti peal:S
Eks nende kassidega ole jah tükk tegemist. Minu MiisuMiu ei ole mingi erand. Kui ta mõne sigadusega hakkama saab, siis ma täitsa mõtlen, et kas meil on teda ikka vaja. Aga samas on ta selline armas ja nunnu ja pealegi on kassid mu lemmikloomad.
Tuleb vaid loota, et kui Miisu mingi pahandusega hakkama saab (eriti, kui ma pean siis tema järgi koristama), et siis parasjagu Artur on hea poiss ja saab omaette hakkama. Kõige kohutavam, kui need kaks kassi (Artur ju ikka ka kassArtur) vandenõu on ette võtnud ja siis koos "sigatsevad" :-P
Aga eks silma pean ma sellel paaril koguaeg peal hoidma. Arturil lähevad kohe silmad põlema ja selline turrbokiirendus tuleb, kui kassi näeb. Aga Miisu küüned on oioi kui teravad.
Postita kommentaar
<< Home