kuidas minu itaallased elavad

Üliõpilasi saab jagada igat moodi: targad ja rumalad, virgad ja laisad, ilusad ja koledad jne. Mina jagaks nad praegu ka aktiivsed ja passiivsed. Aktiivsed just üliõpilaselu mõistes. Need on tavaliselt need, kes isegi aastaid hiljem räägivad ohhh millised need aastat olid... ohhhh.... millised mälestused.
Mina sattusin ka sellisesse seltskonda ning oma passiivsusest hoolimata leidsin endale palju huvitavaid sõpru üle terve euroopa.

Erinevate kultuuri ja teadmiste ja muud vahetuste nime all sai paari aastaga euroopale ring peale tehtud ja elust mõnu tuntud.
Igaüks leidis omale lemmik maa ja lemmik maalased. Minule meeldisid itaalia ja itaallased.
Kummaline küll, aga kõik itaallased, keda mina tunnen (ok peaaegu kõik) ... ei ole üldse sellised nagu oleks arvanud. Olid sellised tagasihoidlikud ja pikad poisid :)))
Sõbralikud ja abivalmid ning supervestluskaaslased.
Ja ei ole mina näinud ühtegi itaalia meest, kes süüa teha ei oskaks.
Ja kuidas nad veel süüa teevad... ja mida nad veel süüa teevad..... mmmmmmmmmmm



Aga ühe itaallase ema oleks palju parem olla kui naine ;).... sest oma sõpru nad ei unusta... ja jalgpalli nad ei unusta... ja kui need veel koos on :)))... siis nad unustavad kõik muu.

Ja unustada nad oskavad väga hästi. Või siis on lihtsalt udupead. Andreale (pildi peal keskel) meeldib ilma passita reisile minna ja siis kuskil slovakkia või eesti piiril imestunud nägu teha, et ei lastagi või?



Aga itaallastele meeldib eestis ka käia. Eesti on nende jaoks paradiis. Siin on nende arvates nii palju "vaadata"... eriti huvitav vaatamisväärsus oli Moskva kohvik.
tõeline paradiis.....

Kokkuvõte... kui mul on paha tuju, siis tasub ainult paar sõna msn-ida kui päike nende positiivsest suhtumisest ka mulle paistma hakkab.

PS: tõehuvides olgu öeldud, et üks on kreeklane, mis tegelt teeb sama välja ;)