kuidas meil sass elab

Ma ei hakka pikemalt seletama kes sass on... ma arvan, et kõik teavad seda isegi. Ma räägin parem kuidas ta meil elab.

Sass tuleb meile kohe pärast koristamist. Mõnikord juba koristamise ajal. Kui ta tuleb, siis ta ei viiiiitsssiiiiiii enam ära minna. Lösutab koos meiega igal pool majas ja nii ongi.
Hommikuti jääb sass meist voodisse magama. Ise ta ütleb, et hoiab meile õhtuks voodit soojas ja nagunii me tuleme varsti ju tagasi.
Söögilauas sööb sass kõige kauem, aga samas ei ole ju viisakas nõusid enne ära koristada, kui viimane lõpetanud on. Nii siis jokutabki sass mõnuga söögilaua taga.
Peale selle on sass veel kohutavalt kärsitu ja uudishimulik. Ta tahab koguaeg midagi vaadata ja samas kaob ta huvi sama kiiresti. Siis tuleb jälle sassi laiskus peale... ja ta jääb näiteks ajakirjade vahele magama.
Ma ei hakka parem rääkimagi kuidas ta naudib puhast triikimata pesu. Ta võib seal sees unistada isegi nädalaid. Ja ma ei hakka ju teda ometi segama.

Aga sassile meie juures meeldib. Teda koheldakse ilmselge viisakuse ja respektiga. Talle jäetakse alati piisavalt ruumi omaette olemiseks, olgu see siis kasvõi pimedas kapis. Tavaliselt on tal muidugi palju rohkem ruumi.

Kõige rohkem meeldib talle aega veeta minu laua peal ja Ketlini mänguasjadega. Ta võib sinna jäädagi.
Täna näiteks sättis sass koos Ketliniga papud nii ilusti muu rägastiku vahele ja minu laua kompositsiooni ta ka ei luba muuta.