kuidas Kalle poes käis

Kalle vihkab poes käimist. Kõige rohkem vihkab ta toidupoes käimist! Ei saa tema üldse aru, miks peab pidevalt süüa ostma!
Nii siis ongi meie peres nii seatud, et mina käin poes!
Nüüd oleme me Ketliniga mitu päeva nats haiged olnud ja Kalle on pidanud selle raske ülesande enda kanda võtma... ja millised on siis tagajärjed:

reedel, enne kui ta hakkas koju tulema, helistasin talle ja ütlesin et poest oleks vaja 3 asja tuua! Ei ole ju eriti raske meeles pidada. Kalle arvas ka nii. Ostis ilusti poes need kolma asja ära ja tuli koju. Kodus andis uhke näoga kilekoti... näe siin sinu ostud!
Mina kuri pereema ... vaatan... hmmm.... aga kus nõudepesuvahend on?
Kalle oli täiesti kindel, et ta selle korvi pani, täiesti kindel, et ta selle letile pani... aga mitte enam nii kindel, et ta selle ka kotti pani.
Nii läks ta siis poodi tagasi nõudepesu vahendi järgi!

Täna tegin ma talle kohe nimekirja. Sest asju, mida vaja, oli rohkem kui kolm. Ja seda ei suuda Kalle kindlasti meelde jätta.
Samamoodi sain ma uhke näoga kilekoti: kõik ostud panin korvi, korvist letile ja letilt pärast maksmist kotti.
Aga....

kui mina kirjutasin paberile 1 TÄIDETUD PIKUKE! siis Kalle tõi mulle JUUSTUPIKUKESE!
Vahet ei ole ju ;)
kui mina kirjutaisn paberile : maitsestatud kanafilee MITTE bordeaux marinaadis! siis võite 2 korda arvata, mis kanafilee mul külmkapis on :))))
sellel on nii palju vahet, et see on ainuke Ketlini jaoks liiga vürtsikas filee ;)

Ise tegin nüüd 2 järeldust:

1. Kallel on väga edukalt õnnestunud mulle tõestada, et mina pean toidupoes käima!
2. Ma pean tegema põhjalikuma nimekirja :)