kuidas Ketlin ei taha

Ketlin on meie pere esimene laps. Üllatus, üllatus :). Ja kõik inimesed teavad, et esimese lapsega tegeletakse kõige rohkem.
Meie tegeleme ka. Käime võimlemas ja loovumas ja vanaemal külas jne.

Lisaks sellele istun ma palju aega Ketliniga kahekesi kodus. Ja siis ma õpetan teda :).
Õpetada tuleb palju erinevaid asju, sest ta ei oska veel midagi. Ma olen pidevalt kahe vahel - õpetada vajalikke asju või õpetada mõnusaid asju.
Vajalikud asjad oleks näiteks ise söömine, potil käimine ja ilusti ise magama jäämine.
Nende vajalike asjadega on meil kehvasti ;) ja nendele me ka erilist rõhku ei pane...praegu.
Mõnusad asjad on sõnad ja tegevused ja neid ma siis õpetangi.
Ja tulmused on sellised.

Kus on nina? Ketlin püüab oma sõrmega minu ninale pihta saada ja kui hästi läheb, siis ka sõrme ninna toppida.
Kus on naba? Ketlin koorib või ennast paljaks, aga naba peab välja tulema.
Kus on varbad? Ketlin mõtleb ja vaatab mõtliku näoga oma sokkide ja kingadega jalgu... ja siis mind imestunud näoga. Palju edukam on see küsimus palju jalu ja istudes.
Kus on kõrvad? Ketlin lehvitab kõikide sõrmedega mööda kõrvu.

Ei taha? Ketlin raputab kiiresti pead.
Onju sa ei taha magama minna? Ketlin raputab kiiresti pead
sa ei taha rohkem süüa? Ketlin raputab kiiresti pead.

Ketlin raputab pead nii kiiresti, et kui ta püsti seisab, siis võib ümber kukkuda.