teisipäev, veebruar 21, 2006

kuidas me vastlapäeva ootame


Siis kui Ketlin sündis, sain ma tagasi õiguse olla titekas :). See tähendab rõõmu tunda kõigist nendest asjadest, mis lastele meeldivad, aga täiskasvanuid imelikult vaadatakse ;)
Võib-olla ei vaadata ka, aga mul on selline tunne :)
Ühesõnaga - vastlapäev kuulub kindlasti sinna hulka. Ma nüüd enam ei teagi, kumma üle rohkem rõõmustada, kas kelgutamise võis kuklite, aga ............ mmmmm :)))

Millal vastlapäev täpselt on, seda ma ei teagi, teisipäev kindlasti... ja vist ikka järgmine nädal on. Aga kui poes kukleid müüakse, siis see tähendab, et varsti:)
Ja kui ilma on ka selline super, siis kelgutamist ei takista ju keegi.

Eile me siis alustasime. Läksime Ketliniga kahekesi mäele. Meil siin kodu lähedal üks paras titemägi on, aga esimese hooga ei julgenud mina sealt alla lasta. Eriti veel sellepärast, et üks isa seal oma pojaga kõrval kelgutas. Kus ma siis ronin koos lapsega kelgule ja kukud ümber :)))Aga kaua sa seal künkal ikka põrnitsed ja memmekat mängid, Ketlin ka vaatab... Läksime mäe teisele küljele, mis veel titekam, julgust koguma. Istusimegi siis kelgu peale ja pidurdasime mäest alla.
Tuttav tunne tuli :)))... Teine kord juba panin jalad ka kelgu peale, käed jätsin veel maha... aga kolmas kord võtsime juba "mäest" viimast :)... ja siis olime juba lõvi täis ning läksime isade-poegade poolele alla laskma.

Õhtul poetuuril kõndisin kolm korda kuklitest mööda... ei nii palju vahukoort ühel saial... see on paha ;)... ei osta... ostan parem kräsupeakooki... kui ma juba kräsupead olen valmis ostma, siis võin ju kukleid ka osta.... ei osta... ahh, vastalpäeva puhul ikka võib... millal see vastalpäev siis on... varsti järelikult, kui kukleid müüakse... kui müüakse siis ikka võib ju osta...ostan... ei osta.... ikka ostan...

4 kuklit karbis olime teel kodupoole.
Mina sõin ära 2 ja Kalle 2... ausõna! Ja Ketlin sai ka oma osa. Tema tahab kõike, mida meie sööme, isegi siis kui ei mahu :)))



Igatahes olime täna hommikul vara jälle valmis kelgutama minema. Ja nüüd ei mingit titemäge. Nüüd lähme suurele mäele. Lauluväljakule kohe! Seal on piisavalt suur mägi :)))
Kutsusime Ketlini sõbrannad ka kaasa ja kelgutasime. Ja mis viga Ketlinil kelgutamist nautida. Sõidetakse mäest üles ja mäest alla... nii lahe!
Ja mitu korda...
Aga alla lasta oli sealt palju mõnusam... kohe pikalt sai sõita... mmmmmm.... homme lähme jälle...
Nii kaua käime kuni vastlapäev ka lõpuks tuleb :)

1 Comments:

Blogger Marje said...

ajasid kohe kukliisu peale...mmmm...
kelgutamine oli tore - isegi mina, vana argpüks, sain koos lapsega kelguga mäest alla, rõhutan Lauluväljaku!!! mäest... ja kuigi keegi teine oleks võind ju kelgu ja lapse mäest uuesti üles vedada, siis tegelt oli see päris tõhus trenn. Ootame uut kutset kelgutama:)

3:42 PM  

Postita kommentaar

<< Home