reede, detsember 29, 2006

jõuluvana jutt...


(jõuluvana)

Meil käis esimest korda jõuluvana. Nüüd on meie peres piisavalt palju lapsi ja pooled neist on jõudnud sinna ikka, et julgevad ja tahavad jõuluvanale laulda ja rõõmustavad kingituste üle. Minu lapsed küll kuuluvad sinna teise poolde, aga see selleks.

Jõuluvana tuli meile kaugelt maalt ja oli nii väsinud, et jäi mitu korda tooli peal magama. Kõigile täiskasvanutele tundus see väga naljakas, aga lapsed ajas segadusse küll. Kui pärast seda kui poisid kahekesi olid püüdlikult ette kandnud aisakella laulu, küsis jõuluvana, et nohhh, kas te mõnda laulu ka oskate, sest ta oli just unest ärganud ;)
Ja peale selle ajas ta veel paljud nimed pakkide peal sassi ja oli üldse väga kahtlase ja kummalise käitumisega.... aga see selleks...


(Ketlin ja Rasmus ja Markus)

Kingitusi oli palju ja kingisaajaid ka. Vahepeal oli juba tunne, et me jäämegi neid jagama. Ja kuna jõuluvana tuli meile enne söömist, siis tundus see aeg veel eriti pikk.
Ketlin suhtus jõuluvanasse ilmselge respektiga. Mina ei puutu sind ja sina ei puutu mind. Kõva ja selge häälega tegi ta jõuluvanale selgeks, et tema on veel liiga väike, et luuletust lugeda ja patsu lüüa, aga on nõus sellegi poolest kõik kingitused vastu võtma.

Kingituste saamise hetkel oli segadus suur ja ainuke asi, mis teda külmaks ei jätnud, olid Lotte shanpoon ja üllatusmuna. Teiste kingituste väärtustest hakkas ta alles hiljem aru saama ja nii algavad ja lõppevad meie päevad perega nukuserviisist teed juues ja telekast multikaid vaadates.
Tal on nüüd oma tita ka ja juba andiski ta talle nabast süüa :), seda siis kui tita oli üles ärganud. Enamus ajast tema tita, nagu ka minu oma, magavad :)))

Järgmine aasta tuleb meil igatahes jälle jõuluvana ja loodame, et siis vähemalt Ketlin kuuluba juba luuletuselugejate poole hulka...


(Ketlin ja Mikk)