elu kahe lapsega....
Kui esimesed päevad olid väga lihtsalt. Väiksem magas minu arust enamuse ajast. Ma isegi raamatust lugesin, et tunni kohta on nad üleval 3 minutit.
Kuid isegi kui ma väga tahaks, ei ole see elu midagi nii lill :). Millegi pärast on ikka nii, et kui on rahu ja vaikus, siis on... ja kui ei ole, siis on ka kõik asjad korraga.
Soovitatakse pisikese kõrvalt magada, siis kui temagi, aga kui suurem tahab parasjagu samal ajal jänese hüppeid harjutada või supikest süüa?
Või siis jätta söök tegemata... ja nii ütlengi Ketlinile... raamatus soovitati, sul ise külmikust midagi otsida ja tühjas sest soojast söögist :)
Tegelikus elus ärkab väike suure kisaga just siis üles, kui suurem on oma hädaga poti peal valmis saanud ja makaronid pliidil samuti!
Või siis tahab suurem just siis, et teda ka söömisel aidatakse, kui väiksem on sööma asunud ja ise tahaks ka nagu.....
Magama jääda tahavad mõlemad minu kaisus ja nüüd me jäämegi magama nagu päike - kolm pead kõik koos, et keegi ei oleks ilma :).
Ja õues käimine? Kuhu huvitav ma Ketliniga kõnidma peaks? ja mida seal õues üldse selliste ilmadega teha. Tavaliselt oleme niisama koos käruga käinud, et siis kui tahab, siis kõnnib, kui ei taha, siis istub.... aga kahe käruga ju üksi ei lähe kuskile. Nii ma siis paningi Keidi oma vankris magama ja sõitsime Ketliniga tema kärus mööda aeda edasi tagasi :)))... väga põnev!
Tuleks nüüd ruttu lumi maha, siis oleks vähemalt õuetegevust...
Aga oma titat hoiab Ketlin küll väga, tahab koguaeg pai ja kalli teha ja muretseb kui nutab ja on väga abivalmis kui kakat peab vahetama.... peab ikka talle jõuludeks sellise nuku kinkima, kellel on pehmed jalad ja käed, mida ei pea mina painutama... saab tema paremini oma nuku magama panna ;)
posted by krista at 7:39 PM
7 Comments:
tundub, et Keit kasvab täpselt samasuguseks kui Ketlin, st nad on nii ühte nägu:)
hästi lahedalt kirjutad. meenub kohe sama aeg aasta tagasi, kui mu teine tütar sündis ja esimene oli sel ajal 1,9-aastane. elu oli väga sarnane sinu kirjeldatule.
p.s. elan ka nõmmel ja olen sind vist isegi siinkandis näinud, ilmselt oleme jalutades trehvanud. olin nimelt pool aastat ametis elukutselise jalutajana - noorem tüdruk ei maganud sekunditki seisvas vanrkis, mistõttu läbisin jalutades iga päev kogu rahumäe ja nõmme kuni hiiuni välja. palju jõudu!
jummel kus sul on ikka olnud mahti kirjutada, tekivad lausa süümepiinad, et ma ei jõua olulisi iimeilegi saadetud. millal külla võib tulla ja mõnda sinu head kooki saab (kui sa nii tubli oled, siis koogiküpsetamine on kindlasti käkitegu)?
kandelina, kandelina, kandelina
Minu tütar on 4 kuud vanem kui Ketlin ja poeg 2 kuud vanem kui Keit nii et enam-vähem sama seis on kodus :)
Jalutamise oleme me lahendanud nii - http://photos1.blogger.com/x/blogger/1046/671/1600/978380/eesel1.jpg
Väga mugav on - kui Maria soovib jalutada või joosta, siis ta lihtsalt astub astmelaualt maha ja samakiiresti läheb uuesti peale ronimine. Kui jalad ära väsivad, siis ta istub seal peal ja paneb jalad vankri alla. Kui ma näen, et uni väga silma kipub, siis on patapum abiks(http://www.linalaps.ee/pood/patapum_toddler.htm) Peale 4-5km mul küll reielihas kergelt suriseb, aga ma võtan seda trennina :) Kui ta väiksem oli, siis kasutasime pikka lina ka, aga praegu tundub, et linast ta ei saa piisavalt kiiresti välja kui ta seda soovima peaks ja lapse linaga selgasidumine keset tänavat on ka keerukam. Lina jääb ootama kui väikevend enam kuldmagaja ei ole ja rohkem emme lähedust soovib :)
Igal juhul ilusaid jalutuskäike teile!
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
Väiksem kandelinasse ja suurem kärusse ning enamus asju saab tehtud :) Jõudu sulle, kui väiksem rääkima hakkab, on ka hullumaja, lihtsalt teistsugune, võid juba vaikselt kohtunikuametit õppima hakata :P
Kahe u samasuguse vahega tütre ema
Postita kommentaar
<< Home