keeruline....
mõtlesin just stiilipeo filmi telekast vaatama hakata, kui Kalle hüüdis, et tule ruttu, kohe olen mina filmis...
Jooksime siis Ketliniga ruttu trepist alla ja mida me näeme..
Meie issi on telekas ja mis ta seal teaab? Ta annab tomile - noh see saame kokku tomi juures, Ketlini üks lemmikmehi Lotte sõbra Bruno kõrval jne. - peksa!
Õnneks ta ei saanud nii täpselt aru, mis seal ikkagi toimus, aga issi oli telekas ja onu tom ka.... ;)
Jooksime siis Ketliniga ruttu trepist alla ja mida me näeme..
Meie issi on telekas ja mis ta seal teaab? Ta annab tomile - noh see saame kokku tomi juures, Ketlini üks lemmikmehi Lotte sõbra Bruno kõrval jne. - peksa!
Õnneks ta ei saanud nii täpselt aru, mis seal ikkagi toimus, aga issi oli telekas ja onu tom ka.... ;)
posted by krista at 10:03 PM
5 Comments:
tom ei ole mingi onu vaid poiss.
aga kuna tal polnud seal filmis punaseid juukseid ja rohelisi pükse, siis leevike ei jäänudki mind uskuma, kui kutsusin, et tule vaata, tom hakkas. no ja tuusti, kes on leevikese lemmik, teda üldse ei näidatutki seal filmis.
ma nägin ka teie issit, järelikult nägin õieti. ma ise olen ka ühes uhkes filmis vilksatanud, "Nimed marmortahvlil" on see film mida mina täiendasin lauldes hapukapsaid ja keedukaalikaid kandes.
Tegelikult on see päris naljakas, kui tunned võõraid inimesi ära. ma tunnen end vahes päris ahistajana, nende blogide pärast noh, ma loen teiste elu kohta ja elan kaasa ja räägin blogiva sõbrannaga nagu vanadest tuttavatest. Tead palju, aga inimest ennast ei tunne.
Meie issit näidati ka jõulude ajal telkust, aga palju kehvemas filmis kui Stiilipidu ja sellisel ajal, et Maria juba magas ja jäigi tal issi 5 sekundit kuulsust nägemata :)
ja isegi minu mees tundis Kalle filmist ära.. hüüdis, et näe see krista mees seal... siis hakkasin vaatama ja ennäe oligi:)
lovely page
Postita kommentaar
<< Home