Keit ? !

Nimi Keit oli meil olemas juba enne Ketlini sündi. Kui Ketlin aga ära sündis, siis polnud ta üldse Keidi nägu ja nii ta seda nime endale ei saanud. Kui järgmine tüdruk hakkas sündima, siis ei olnud jälle nimi Keit meil üldse plaanis. Meie nime variandid olid Kristin ja Karolin ja lisaks veel Kertu või....
Kui ta aga sündinud oli, ei olnud ta üldse sellist nägu, et talle mingi pikk nimi sobida võiks. Siis äkki tulid sellised nimed nagu Kati või Kai.... ja ohhh meil oli ju Keit ka välja mõeldud.
Ja nii nagu Ketliniga, tulime ka nüüd sünnitusmajast koju nii, et lapsel oli juba nimi olemas.

Eile käisime siis ametlikult ka talle nime panemas. Per.büroos kästakse ilusti lapse nimi paberile kirjutada ja allkiri alla panna. Kirjutasin siis ilusti trükitähtedega nime ära ja jäime uhke näoga sinna istuma. Tädi siis klõbistas oma arvutiga ja ütles, et see ei lähe mitte. Äkki te peaks ikka veel mõtlema. Me ei saanud üldse aru, me ei tahtnud talle ju Kolumbus nimeks panna...

Tuli välja, et mingisuguse statistika järgi on Eestis nime Keit pandud umbes täpselt võrdselt nii poistele kui tüdrukutele. Ja kui me ei taha, et keegi tema soos pidevalt kahtleks, siis äkki me ikka ei paneks seda nime.

Selle nime me ikka paneme küll, aga siis me äkki võime talle veel ühe nime panna. Sellise nime, kelle soos keegi ei kahtleks. 5 minuti jooksul leidsime, et kas Kai või Liis. Kuna Kai on jällegi mujal kui Eestis poisi nimi, siis see ei sobinud ju ka.... Nii saigi Keit omale teiseks nimeks Liis.

Kalle ütles, et kui ta hea laps on siis kutsutakse teda Liisuks, aga kui asi ikka kurjaks läheb, siis tuleb Keit ka mängu. Täpselt nagu Ketlin on meil muidu mammu, aga kui ma juba pahaseks hakkan saama, siis ei ole mingit mammut enam....

PS: pildi peal pani Ketlin Keidile teki peale ja "oma kiisu" (mis tegelikult küll Keidile kingiti) talle ilusti kaissu.