kuidas meil tehnikat jagub

kuna täna on tehnikapäev, vähemalt blogisid lugedes on selline tunne, siis ma räägiks meie perest ka.

Mina ja tehnika.
Meil on väga hea suhe. Juba lapsena ei saanud ma olla kuidagi kehvem kui mu vennad ja koolis mulle meeldis matemaatika raudselt rohkem kui ajalugu. Mingisuguse asja käima panemine või selle kasutamine ei ole üldse keeruline ;)... Ma mäletan ükskord ammu oli üks õnnetu sõber, kellele just telekas kingiti ja selle käima panemisel selgus, et pilti ei näitagi. Abivalmis mina, sain siis mässata ja kanaleid otsida.
Kuigi ma käin koolis nimega, kuidas ilma meesteta elada (ehk TTÜ) ei usalda mehed mitte üks raas naisi. ja nii on meie peres tehnika Kalle asi :))))

Kalle ja tehnika.
Kallel on tehnikaga ka hea suhe. Mind ta ei usalda, aga ennast küll. Seega kui mingi tehnikaasi meie peres katki läheb, siis:
1. mina olen süüdi, sest nagunii käisin ma seda näperdamas.
2. kui ma ei oleks seda näperdanud, siis ei oleks midagi juhtunud, sest Kalle käes ei lähe kunagi midagi katki.
3. Jälle peab uue asja ostma, sest Kalle ei oska seda ju parandada ;)

Tegelt see asi on peaaegu nii hull, näiteks pärast seda kui mina ükskord tema läpakaga statoilis internetti läksin, meil kodus tema arvuti internetti ei lähe.
Ja nagu näha on see minu süü ja nüüd kulub jälle raha....
Aga statoilis käisin ma 4 kuud tagasi, mis omakorda näitab milline suhe on Kallel tehnikaga ;)

Peale selle ostis Kalle ükskord meile sateliidi, mis pidi meie telekas sadu programme näitama hakkama. Näitaski :)))... nii kaua kui kaart lukku läks ja sellest on möödas üle 2 aasta.

Ketlin ja tehnika.
Loomulikult on Ketlinil ka tehnikaga hea suhe. Ja tema on täiesti õigel teel. Kõigepealt loeb ta manuaale. Kalle on kõik manuaalid ilusti ühte karpi kogunud ja Ketlinile meeldib seal sobrada ja neid läbi lugeda, kõik mis on läbi loetud võib ära rebida ja minema visata.
Järgmiseks uurib ta tehnikat lähemalt, vaatab selle kuju ja vormi. nuppude asetust, värve... ühesõnaga hindab disaini.
Kui kaks esimest etappi on edukalt läbitud, alles siis alustab ta testimisega.
Eelmine nädal avastas ta näiteks, et telekat ei pea ainult puldist käima panema. Kui ta selle oli avastanud, vaatas ta meid sellise näoga, et ahh küll te vanad inimesed olete ikka laisad. Aga selle nupu jutu juurde tagasi.
Vajutas ta siis kanaleid ja kui kanalid otsa said, tuli minu juurde, võttis mul käest kinni, viis mu käe teleka juurde ja ma pidin tagasi vajutama sinnamaani, kust kanalid algasid. Ja niimoodi mitu korda. Tegemist oli väga lühikese mänguga, sest meil on 3 kanalit, aga sellest hoolimata on seda põnev mängida.

Lisaks meeldivad Ketlinile tolmuimeja ja habemeajamismasin.