minu esimene spa-puhkus

Igal sügisel, kui Kallel hooaeg lõpeb, on meil puhkus. Tavaliselt sõidame siis kuskile välismaale, aga kuna meil sellel suvel oli väikesed väljaminekud ja põhiliselt olid need minu initsiatiivil, siis olin mina valmis igasugusteks kompromissideks ;)... Algul oli plaan minna Lätti, aga lõpuks jõudsime ainult nädalalõpuks Saaremaale ;)

Algul pidime minema kahekesi, aga kuna Ketlin oli lasteaia pärast natuke õnnetu, siis võtsime ta ilusti kaasa.

Reede hommikupoole pakkisime, siis pool elu kaasa, millest üle kolmveerandi koosnes Ketlini asjadest, ja hakkasime sõitma. Minu hooltsus oli kell 3 ja nii ma hoidsin terve tee pöialt, et me ikka esimese praami peale mahuks :)

GO Spasse jõudsime täpselt õigel ajal ja hommikumantlsse pakituna läksin oma elu kõige esimesse jalahoolitsusele. Spa ruumides oli mõnus lõhn ja muusika (Kalle, kes oskab palju "targemate" sõnadega rääkida, ütles selle kohta, et talle meeldis spa vaimsus;). Pandi siis mind postkaardi vaatega akna ette istuma ja hoolitseja asus hoolitsema.
pooleteise tunni pärast oli tehtud ja nii ma sis õndsa naeratuse saatel tuppa tagasi jõdsingi... Siis oli Kallel massa-maasa (nii nimetas Ketlin meie hoolitsusi).... siis jälle minul ja siis jälle Kallel...

Laupäeva hommikul, kui mina olin hoolitsusele läinud pandi Ketlinile ka hommikumantel selga ja viidi temagi hoolitsusele :). Nimoodi uhke näoga ta siis basseinide poole jalutas, mis siis, et tegelikult pool hommikumantlist mööda maad järgi oleks lohisenud...

Laupäeva õhtupoole inimtühjas linnas jalutades leidsime me Ketlini rõõmuks super varustusega lasteaia mänguväljaku, kus siis Ketlin kõiki atraktsioone proovida võis...

Ja pühapäeva hommikul oligi meie puhkus läbi ja hakkasime tagasi sõitma...
Tagasisõit ei läinudki nii libedalt... võttes aega rohkem kui 5 tundi, millest me siis päris mitu praamisabas veetsime. Kalle ütles, et mudu olekski puhkus liiga täiuslik olnud....

Nüüd ma siis ei oska kuidagi välja mõelda, millal ma sinna tagasi minna saaks... äkki ikkagi kuidagi kevadel õnnestub ;)



Igaüks pidi lahkudes oma asjad ise kaasa autosse tassima.... Ja ei saa mainimata jätta, et mina ei olnud ainuke, kes lahkuda ei tahtnud, aga mina ei väljendanud seda vastuvõtleti ääres kõhuli maas ;)