lasteaialaps

Kui Ketlin sündis, panime ta kohe järjekorda. Viisakad inimesed nagu me oleme, panime ta ühte kohta ainult kirja ja jäime ootama kuni ta kasvab. Kevadel, kui teistele emadele hakati helistama, millal ja kuhu neid oodatakse, ei helistanud meile keegi. Helistasime siis ise ja ega see üllatus, et meie ikka ei mahu, nii väga suur ei olnudki :) Öeldi, et järgmine aasta saate kindlasti. Kuna meil nüüd häda käes ka ei olnud, siis ei olnud ka probleem suur. Vähemalt Kalle arvates :)))
Nimelt on tema meil siiamaani ainuke päevane lapsehoidja olnud ja et küll me ikka saame nii, et minul ka aega oleks. Kuigi kogemused on näidanud, et peaaegu alati, kui mul kuskilegi minna vaja on, on tal midagi ees ;)... aga see on üks teine jutt.

Ühesõnaga suur oli meie üllatus, kui siis ühel päeval helistatai ja öeldi, et võite ikka homme juba lasteaeda tulla :)
Mõtlesime, siis siin õhtul kodus ja leidsime, et sellise raha eest me lapsehoidjat kuskilt ei leia. Lasteaed on 600 meetrit kodust ja kui talle seal ikka ei meeldi, siis ei pea ta ka seal käima.
Ja läksime proovima....

Esimene päev- eelmine kolmapäev - käisime rõõmsalt koos lasteaia õues mängimas. Ilusti mängis ja ei tahtnud veel ära tullagi

Teine päev - reede, sest neljapäeval me käisime Lotte filmi vaatamas - läksime juba hommikusöögiks ja pidime olema kuni magama minekuni. Enamus aega seisis Ketlin ehmunud näoga keset lapsi ja ei osanud kuidagi seisukohta võtta. Kui keegi veel temast suure hooga kasvõi mööda läks oli juba nutt lahti... Lõpuks oli tal ainult hea meel kui õue sai, aga seal oli korraga liivakastis 20 last ja kõigile nüüd küll oma kühvlit ei jagunud.
Selle eest oli ta nõus ilusti jälle tuppa tulema ja sõi ära kogu lõunasöögi :) Tegime ilusti kõigile tadaa ja tulime ära koju.

Kolmas päev - esmaspäev - kuna me lasteaias koos käisime, siis minekuga ei olnud meil mingit muret. Teatas aga rõõmsalt, et lähme jah lasteaeda. Ja juba oli ta seal palju rõõmsam. Läks aga ise juba vankriga kärutama ja nukusid magama panema. Kuna teised lapsed rühmas on rahulikud ja sõbralikud, siis keegi enam teda eriti ei puutunud ka. Õues läks meil kah päris hästi. Muidugi kui mina koguaeg silmapiiril olen ;)

Neljas päev - kolmapäev, sest teisipäeval me käime kukutunnis ja siis lasteaeda ei lähe - oli algus nagu iga teinegi. Sõi ilusti hommikusööki ja nõudis veel tomatisaia juurdegi. Toas olles oli ka rõõmus ja aktiivne ja nii me siis kasvatajaga otsustasimegi, et äkki ma õues oleku ajal käin vahepeal ära... Tagasi tulles, seisis aga Ketlin värava peal ja nuttis emmet. Algul oli kõik ilusti olnud, aga siis oli keegi tema mütsi kiskuma läinud ja emmet, kellele siis muret kurta, polnud. Kasvatajaid ei lasknud ta endale ligigi ja nii ta siis jäetigi sinna üksi nutma. Ega ausalt öeldes, mina ka ei oska öelda, kuidas temaga sellistes olukordades käituma peaks, sest minu, Kalle või vanaemaga ta nii ei käitu ja muidu ta üksi kuskil ei ole olnud ka.... ühesõnaga, ma ei osanud ka muud teha, kui et ei saa ju teda vati sees hoida ja ta peaks ikka õppima teiste lastega arvestama ja leppima :) ja vaatame edaspidi kuidas asjad lähevad....

Viies päev - täna - hommikul kui me lasteaeda jõudsime, oli üks teine tüdruk, kes esmaspäeval ja kolmapäeval terve aja nuttis, väga rõõmsa näoga, sest tööl oli teine kasvataja. Ja kui see kasvataja siis mulle ütles, et proovime täna ta üksi mängima jätta, saadeti mind koju muretsema. Nüüd ma siis siin istun ja muretsen, et kuidas tal seal on ..... eks siis paista.....

Igatahes positiivselt asja vaadates - istub ta ilusti potile ja teeb hädasid sinna. Mitte küll veel kõiki, aga enamusi ja osadel kordadel läheb ta juba täitsa ise. Mis omakorda tähendab, et ta saab ka püksid jalast ära ja pärast jalga. Seda ta teeb kodus :))) Lasteaias ta lihtsalt vaatab ukse pealt, kuidas teised teevad ja kui küsida, et kas sa ka tahad, vastab, et ei taha. Sööb lasteaia enamuse söögist ilusti ära, sest tema lauanaabriks on üks väga hea isuga tüdruk ja eile kuulas lasteaias esimest korda rahulikult istudes muinasjuttu.

Helistasin just lasteaeda ja sain teda, et ei nuta ja on ilusti õue läinud :))))