kui keegi ei vaata

Ketlin armastab kõiki neid samu asju mis meiegi. Suhteliselt loogiline ju. Nii siis armastab ka neid saiakesi, mis ma tegelikult endale ostan :))). Kui ma täna soojade saiadega koju jõudsin, oli ka kohe Ketlin käsi pikalt väljas saia nõudmas. Ega mul siis kahju ei olnud, ise eeldasin, et ega ta seda kotti ise lahti teha ei oska. Väga rumal minust :)))
Teine asi on see, et kui Kalle on kodus ei suuda me kuidagi Ketlini jälgimisega tegeleda.... mitte sellepärast!.... Lihtsalt mina arvan, et tema vaatab ja tema arvab, et mina vaatan :) ja kokkuvõttes saab Ketlin alati siis millegiga hakkama.



Nii siis asus Ketlin saiakesi sööma. Esimesest voorust ma kahjuks ühtegi pilti ei saanud, sest ei käi ju kodus ringi fotokas kaelas. Aga nii kaua kui ma ise fotokat otsides Kallele karjusin, et ära puutu Ketlinit, las ta olla.... Oli ta ikkagi Ketlini ilusti puhtaks rookinud ja nii nagu ühele korralikule lapsele kohane, laua taha sööma viinud.



Nautis ta saia söömist siiski edasi .... kuni asi läks üle piiri ja Kalle talt kõik saiad ära korsitas (kõik jah, sest Ketlin on jube osav ühest saiast kümmet tegema)Kusjuures mõnes mõttes oli mul hea meel, et ta mu saiad ära sõi ;)