kuidas veeta laupäeva...
Liisu-miisul ehk Keidil tuli nädal pärast sündi küll osa nabast ära, aga midagi jäi nagu alles. Nüüd kui käisime perearsti juures, anti saatekiri kirurgile, et vaadaku üle, mis see on.
Helistasin siis ja sain aja 1. veebruariks :))))
Helistasin siis igaks juhuks ka oma lasepolikliinikus töötavale arstist tädile ja tema soovitas ise lastehaigla vastuvõttu minna. Et seal on valvekirurg ööpäev läbi olemas ja nad vaatavad üle ja on endal rahulikuma olla.
Täna hommikul (loe: kell 1 päeval, aga see on teine teema) läksimegi siis näitama.
Kirurgiks, kes meid üle vaatas, oli juhuslikult üks tädi sõbranna, kes meie peret ka tunneb... ja ütles siis, et tulge tunni aja pärast tagasi ja me lõikame selle asja tal sealt ära. Nagunii peab seda varem või hiljem tegema. Sõitsime siis autoga ringi ja olime tunni aja pärast uuesti kohal.
Jälle võtsid meid seal ülisõbralikud töötajad vastu ja paigutasid palatisse. Liisule toodi haigla riided, pandi voodisse ja kärutati operatsioonile. minu arust mingi viie minuti pärast toodi ta tagasi ja silmad olid ka juba lahti. Ise pidi narkoosis olema....
Natuke pidime ootama, enne kui näljast nõrkenule süüa tohtis anda. (iga ajamõõdu natuke küsisin ma igaks juhuks üles, sest nende pikkus kõikus 5 minuti ja poole tunni vahel).
Sõi siis kõhu paksult täis ja jäi magama. Arst tuli mingi tunni aja pärast vaatama ja ütles, et kui üles ärkab ja normaalne on, siis minge koju.
Natuke nihverdamist ja normaalses olekus Liisu sai üles aetud ja koju tuldud.
Aeg: 2 tundi ja 40 minutit.
Ja kõik inimesed keda ma selle aja jooksul nägin ainult neratasid olid väga, väga sõbralikud.
Ketlin oli selle aja Kallega mängutoas ja pissil ei käinud, ainult puuks oli tulnud!
Helistasin siis ja sain aja 1. veebruariks :))))
Helistasin siis igaks juhuks ka oma lasepolikliinikus töötavale arstist tädile ja tema soovitas ise lastehaigla vastuvõttu minna. Et seal on valvekirurg ööpäev läbi olemas ja nad vaatavad üle ja on endal rahulikuma olla.
Täna hommikul (loe: kell 1 päeval, aga see on teine teema) läksimegi siis näitama.
Kirurgiks, kes meid üle vaatas, oli juhuslikult üks tädi sõbranna, kes meie peret ka tunneb... ja ütles siis, et tulge tunni aja pärast tagasi ja me lõikame selle asja tal sealt ära. Nagunii peab seda varem või hiljem tegema. Sõitsime siis autoga ringi ja olime tunni aja pärast uuesti kohal.
Jälle võtsid meid seal ülisõbralikud töötajad vastu ja paigutasid palatisse. Liisule toodi haigla riided, pandi voodisse ja kärutati operatsioonile. minu arust mingi viie minuti pärast toodi ta tagasi ja silmad olid ka juba lahti. Ise pidi narkoosis olema....
Natuke pidime ootama, enne kui näljast nõrkenule süüa tohtis anda. (iga ajamõõdu natuke küsisin ma igaks juhuks üles, sest nende pikkus kõikus 5 minuti ja poole tunni vahel).
Sõi siis kõhu paksult täis ja jäi magama. Arst tuli mingi tunni aja pärast vaatama ja ütles, et kui üles ärkab ja normaalne on, siis minge koju.
Natuke nihverdamist ja normaalses olekus Liisu sai üles aetud ja koju tuldud.
Aeg: 2 tundi ja 40 minutit.
Ja kõik inimesed keda ma selle aja jooksul nägin ainult neratasid olid väga, väga sõbralikud.
Ketlin oli selle aja Kallega mängutoas ja pissil ei käinud, ainult puuks oli tulnud!
posted by krista at 7:17 PM
3 Comments:
edu pisikese kasvamisel ja loodetavasti ei tule teil rohkem arstidega suuri tegemisi, mis siis et olite ajaliselt väga edukad ;-))!
täitsa nõme ikka, 1. veebruariks annavad aja... mingid ajukääbikud, ma ütlen.
uhh. lõpuks ometi keegi, kellel on positiivseid kogemusi eesti meditsiinisüsteemiga.
:D
Postita kommentaar
<< Home