magan , ei maga, magan.....

nii kaua kui ma mäletan, olen ma alati hästi maganud. Mulle meeldib magada...järjest, ilma ärkamata ja nii kaua kui tahan... ja mulle meeldib üles tõusta. Aga üles tõusta mulle meeldib hommikul. Hommikul vara on mõnus ärgata siis, kui uni ise ära läheb!

Kui ma rasedaks jäin, siis juhtus selline kummaline asi, et tuli hakata öösiti vetsus käima. Algul arvasin, et see on mingi nali, et küll see üle läheb... aga läks veel hullemaks, mõnikord istusin keset ööd piima klaas käes ja kannatasin kõrvetisi (õnneks ma enam ei mäleta, mis need on.... aga noh ma enne rasedust ka ei teadnud)
ja käisin vahepeal vetsus ka. Keegi tuttav veel ütles, et näe organism harjutab beebiga olemast.

Aga nagu ma enne rääkisin, on olemas sellised lapsed, kes öö läbi magavad ja samamoodi võiks see olla ka minu laps.... hahahaaaa...
Kahjuks see ei olnud minu laps.... minu laps on öösel ka 10 korda söönud ;)

aga Ketlin on olnud tubli:
1. ei ole ta hakanud veel kunagi öösel heast peast nutma
2. ei ole tal kunagi olnud gaasivalusid
3. ei ole ta kunagi arvanud keset ööd, et peale sööki ei pea magama jääma

samas:
1. järjekindlalt arvab ta et öösel peab sööma
2. et kuskil mujal voodi piires on palju parem koht... eriti kui läbi seina minna
3. ei saa ta aru, miks ema ja isa tema voodis magavad

Aga suure algustähega peab küll kirja panema et Ketlin teeb "järjest ilma söömata magamise" rekordeid.... eile öösel oli see juba 7 tundi!!!!!!!!!!!!!!!
Ma ei saanudki aru, et ma oleks 7 tundi järjest maganud ( ok... 2 esimest olin ma ise oma vabast tahtes üleval)

Nii et magamise elu võib jälle varsti korda minna ;)
Hoidke siis mulle pöialt!!!!