kool

õppimise saab jagada kaheks: kohustuslik ja vabatahtlik.
Kõigepealt on kohustuslik ja seda nimetatakse keskkooliks. Vähemalt vanasti nimetati :). Käisid oma 11 aastat ära ja anti sulle tunnistus selle kohta. Seejärel peaks nagu tulema vabatahtlik õppimine.
Mõni valib selleks ülikooli. Aga näe seal on kõige pealt kohustuslikud ained. Vabatahtlikult kohustuslikud. Tubli inimene teeb need ained ära ja kui hästi läheb teeb ära ka vabathtlikud ained ja saabki lõpudiplomi kätte.

Panid tähele... kõige pealt said tunnistuse ja nüüd juba diplomi.

Vähemalt mina sain. Mõned saavad ka kraadi. Mina ei saanud kraadi... mina pean alles õppima et saada kraadi.
Ja kõige kummalisem kraadi saamise juures on see, et ma pean tegema kohustuslikke aineid nagu keskkoolis. Kui see kohustuslikkus ei olegi nii hull.... neid aineid tuleb ka teha nagu keskkoolis.
Tuleb üks targem inimene, seisab auditooriumi (ülikoolis kasutatakse lihtsate asjade nimetamiseks raskemaid sõnus, sest nii paistad targem) ees, loeb enda kirjutatud raamatut ette. Kui ta on teatud arvu lehekülgi ette lugenud pead sa selle jutu endale meelde jätma (hmmmm) ja siis täpselt (hmmmmm) talle paberi peale kirjutama. Mida täpsemalt kirjutada, seda rohkem see targemale inimesele meeldib.

aga mina arvasin et kraadi saamine käib teistmoodi. Et keegi targem on raamatu valmis kirjutanud ja soovib nüüd meiega sealt mõnel probleemil lähemalt peatuda, meie seda arutada võib-olla midagi uut leidma ja asja edasi arendama.
Mina arvasin, et nii areneb asi edasi .............

Ja mõned inimesed isegi jagavad mu arvamust ;)))))

Aga kui ma ei püüa parajasti kohustulikku õpet sooritada, käin ma vabathalikel kursustel.........

fotokursused, ruumikujundus.... kevadeks on võetud aiakujundus........ mulle väga meeldib ja keegi ei käsi enda kirjutatud raamatut pähe õppida!