esimesed sammud

Kui sul sünnib esimene laps siis tunduvad kõik asjad nii tähtsad. Millal ta naeratas, millal ta pööras, millal istus esimest korda nii, et ei käinud mürtsuga selili maha....

Nüüd on siis järjekordne aeg hõisata - meie laps tegi esimesed sammud!

Tegelt oli see petuga pooleks. Oli ta meil pool päeva saabastega. Ja siis kui ükskord õnnestus tal saapad ära kiskuda, siis oli tal vist tunne, et tõuseks või lendu. Ma tean ise ka mis tunne see on, kui oled terve päeva suusasaabastes olnud ja kui need lõpuks jalast ära saad.

Ühesõnaga võttis ta siis kahe tugitooli vahele koha sisse ja muudkui tatsus ühe juurest teise juurde. Tugitoolid olid täpselt nii kaugel üksteisest et kätega mõlemat puudutama ei ulatunud. Nii siis tegi oma kahte sammu........

Vot nii!

Siia sobiks veel lisaks meie kirikuõpetaja jutt, kellel on 3 last. Esimesega oodati samamoodi iga uut asja suure põnevusega. Viimasele räägiti aga, lama veel... lama veel natuke... ära hakka veel pöörama.
Aeg läheb niiiiiiiiiiiiiiiiiiii ruttu..............



4-kuune Ketlin .... Annika tegi pildi